Lastele on käelises tegevuses kõige lähedasem on paberist meisterdamine. Meisterdamine on nii
mäng, looming, matkimine kui ka katsetamine. Lastega käelise tegevuse tunde planeerides, tuleks
arvestada nende ealisi võimeid.
Kaheaastase esimesed meisterdused on just paberist, laps rebib ja liimib. Tegevused ei ole tulemusele orienteeritud, pigem on tähtis käelihaseid arendav kortsutamine ja liimipulga käes püsimise õppimine.
Kolmeaastane on võlutud liimimisest, suurte pindade liimiga katmisest, soovitav oleks anda lapsele nii liimipulk kui ka pintslit ja segatud liimisegusid. Kolmeaastaselt hakatakse kasutama kääre, sobiv aeg on alustada töövahendite kasutamise oskuste õpetamist. Lapsele meeldib rebida ja kortsutada, pikka ja püsivat tegevust on veel vara loota.
Nelja-aastasele meeldib endiselt paberit töödelda: lõigata, rebida, kortsutada ja liimida. Ta oskab juba ka kõvemast paberist meisterdada ja iseseisvalt ribasid lõigata.
Viieaastane lõikab välja lihtsamaid kujundeid, ka geomeetrilisi. Võib alustada voltimise lihtsamate
harjutustega.
Kuueaastane saab hakkama juba punumise, põimimise ja keerukamate kujundite lõikamisega. Voltimine nõuab kujundlikku mõtlemist ja väga täpseid töid laps teha ei suuda.
Seitsmeaastase lapse käteosavus lubab lõigata ja kleepida ka väiksemaid kujundeid. Voltimises võib lastega teha lihtsamaid mängu- ja tarbeasju.
Paberi kasutamisel on hea teada tema mõningaid olulisi omadusi, üheks olulisemaks on paberi kiu suund.
• Selle määramiseks painuta paberit risti ja piki. Vähem vastupanu avaldab paber kui kiud jooksevad paralleelselt painutamise kohaga.
• Kleebi alusele paberitükid nii, et kõikidel oleks kiud ühes suunas. Niihoiad ära liigse kortsumise ja lõpptulemus on oluliselt tugevam.
• Voltimisel jälgi paberikiu suunda - parem on voltida piki kiudu, vajadusel jooni joonlaua ja nõela, paberinoaga murdejoon ette.
• Rebimisel rebeneb paber paremini ja sirgemalt piki kiudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar