Põimimine

Põimisest õppejõud A. Saarso materjalide põhjal:

Põimida saab nii paberiga kui tekstiiliga. Väiksemate lastega alustame punumist, põimimist paberiga. Harjutame põimimist lihtsamalt raskemale liikudes, nii tehnikate, töövõtete kui ka materjali valikus. 

Lõimepaber(-lõng) on alati tugev ja koepaber(-materjal) pehmem/teisest materjalist. Lõim on tavaliselt ühelaiune.

Põimisel tekivad ribade punumisel erinevad mustrid, kangakudumisel nimetatakse neid sidusteks.

Eakohasus. Oluline on enne kooli saada peenmotoorika areng eakohaseks, sest see on kõne arengu aluseks.

Kolmeaastane laps võib põimida valmislõigatud laiade ribade ja tugeva paberiga, teda köidab liimimine, töösarnane tegevus.

Nelja-aastane on huvitatud paberi töötlemisest, ta kasutab juba oskuslikumalt kääre ja suudab ise lõigata ribasid, hea on alustada mustrimängudega.

Viieaastane oskab juba lihtsamaid labases tehnikas kudumisi teha.

Seitsmeaastane märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata.

Peale punumise põhivõtete omandamist, saab hakata tegema küllaltki keerulisi mustreid. Nendega sobib alustada viiekuueaastaste lastega, põimimisel loe kaasa rütmi, näiteks- alt pealt pealt, alt pealt pealt ja tagasireal vastupidi.

Punutise erineva rütmi saad moodustada punudes koeriba igal real omamoodi, üle mitme lõimeriba. Samuti sobib kasutada erineva laiuse ja värviga ribasid. Selle punumisviisi juures saad parema tulemuse kui lükid ribad tihedalt üksteise vastu.

1. Labane sidus (malelaud)

2. Koeriba erineva laiusega.

3. Erineva sammuga põimimine.

4. Kaared/lained. Lõim on laineline, kude ühelaiune.

5. Sikk-sakk. Lõige lõimeribadesse.

6. Diagonaalis põimimine.

7. Voltimisega põimimine (vajab pikemat koeriba).